Üldinfo

Harju alamvesikond paikneb Läänemere idarannikul, mis asub merelise ja mandrilise kliima üleminekuvööndis. Alamvesikonna pindala on 9997 km2, sellest 6141 km2 on maismaad. Suurem osa Harju alamvesikonnast jääb Harju maakonda, kuid hõlmab ja osaliselt Läänemaad, Lääne- Virumaad, Järvamaad ja Raplamaad. Harju alamvesikonda kuulub 7 linna (nende hulgas ka Tallinn) ning 38 valda (nendest 20 jäävad alamvesikonna territooriumile vaid osaliselt), milles elab kokku 590 000 inimest (nendest 405 000 Tallinnas).

Tööstus on koondunud Tallinna ja selle lähiümbrusesse, põllumajanduse osakaal on suhteliselt väike.

Alamvesikonda kuulub 251 vooluveekogu, lisaks neile on veel hulgaliselt maaparandussüsteemide väiksemaid kuivenduskraave. Suurimateks jõgedeks on:
1. Jägala (pikkus 112 km, valgla pindala 1570 km2),
2. Pirita (pikkus 113 km, valgla pindala 799 m2),
3. Keila (pikkus 116 km, valgla pindala 700 km2),
4. Valgejõgi (pikkus 101 km, valgla pindala 453 km2),
5. Vihterpalu (pikkus 51 km, valgla pindala 479 km2 ),
6. Vasalemma (pikkus 50 km, valgla pindala 403 km2),
7. Vääna (pikkus 65 km, valgla pindala 316 km2),
8. Kloostri (pikkus 34 km, valgla pindala 92,4 km2)

Keila juga

Harju alamvesikonnas on 337 seisuveekogu. Neist 194 loetakse looduslikuks.

Suurimaks ja olulisemaks põhjaveega seotud probleemiks on esimese aluspõhjalise (ordoviitsiumi) veekompleksi kaitsmatus või väga nõrk kaitstus igasuguse pindmise reostamise eest. Teiseks geoloogilis-hüdrogeoloogilistest tingimustest tulenevaks probleemiks on sügavamate veekihtide veevarude piiratus ja osaliselt ka taastumatus. Sellest tulenevalt on eriti oluline pöörata tähelepanu siinse vee ratsionaalsele kasutamisele ja efektiivsele kaitsele.

Harju alamvesikonda jäävad järgnevad põhjaveekogumid: Kvaternaari ühendatud põhjaveekogum Eestis, Siluri- Ordoviitsiumi ühendatud põhjaveekogum Eestis, Ordoviitsiumi- Kambriumi põhjaveekogum, Kambriumi- Vendi põhjaveekogum, Kambriumi- Vendi Voronka põhjaveekogum, Kambriumi- Vendi Gdovi põhjaveekogum.