Välisõhu saastetasu

Saastetasu rakendatakse, kui välisõhku heidetakse paiksest saasteallikast (Keskkonnatasude seaduse, edaspidi KeTS § 16):

1) vääveldioksiidi (SO2) või muid anorgaanilisi väävliühendeid;
2) süsinikoksiidi (CO);
3) süsinikdioksiidi (CO2);
4) tahkeid osakesi;
5) lämmastikoksiide või muid anorgaanilisi lämmastikuühendeid;
6) lenduvaid orgaanilisi ühendeid, välja arvatud metaani;
7) merkaptaane;
8) raskmetalle või nende ühendeid.

Saastetasumäärad saasteainete heitmisel välisõhku on kehtestatud keskkonnatasude seaduse §-ga 19.

Saastetasu arvutus teostatakse keskkonnakasutuse toimumise kvartali kohta (edaspidi aruandekvartal) ja arvutused esitatakse keskkonnatasu deklaratsioonis iga aruandekvartali kohta. Arvutused esitatakse sendi täpsusega. Keskkonnatasu deklaratsioon saadetakse posti teel, elektroonilisel andmekandjal, elektroonilist andmesidet kasutades või antakse üle Keskkonnaametis hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 25. kuupäevaks. Keskkonnaminister kehtestab määrusega nõuded Keskkonnaametile elektroonilisel teel esitatavate dokumentide formaadi ja allkirjastamise kohta ning elektroonilise teabevahetuse kohta.

Saastetasu arvutatakse välisõhu kaitse seaduse kohaselt saasteainete välisõhku heitmise mõõdetud või arvutatud koguste järgi. Saastetasu aluseks olevate saasteainete heitkoguste arvutamiseks kasutatakse sama metoodikat kui loa taotlemisel.

Kui deklaratsioonile kirjutab alla volitatud esindaja, esitatakse koos deklaratsiooniga ka volitust tõendav dokument, kui seda ei ole varem Keskkonnaametile esitatud.

Saastetasu maksja pankroti väljakuulutamise korral esitatakse aruandekvartali kohta kaks keskkonnatasu deklaratsiooni: pankroti väljakuulutamisele eelneva ja järgneva aja kohta.

Saastetasu rakendatakse, kui välisõhku heidetakse KeTS-s § 16 nimetatud aineid ja ühendeid koguses, mille jaoks luba on nõutav. Seega maksustatakse vaid need saasteained, mille korral saasteloa omamine on kohustuslik aasta heitkoguste alusel. Saastetasu tuleb maksta nende saasteainete välisõhku eraldatud kogu heitkoguse eest.

Keskkonnatasu deklaratsiooni alusel tasumisele kuuluv summa kantakse KeTS-i § 33.4 lõikes 1 nimetatud päeval, so aruandekvartalile järgneva kuu 25. kuupäeval üle Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole.

Saastetasu vorm

Välisõhu saastetasu deklaratsiooni vorm on avaldatud Keskkonnaministri 05. aprilli 2011.a määruse nr 22 "Keskkonnatasu deklaratsiooni vormid ja nende täitmise ning maavaravaru kaevandamise mahu aruande esitamise kord" lisas 3.

CO2 heitkoguste saastetasuga maksustamine

1. Välisõhku heidetud CO₂ koguse eest rakendatakse saastetasu nendele ettevõtetele, kes klassifitseeruvad soojuse tootjaks (soojusettevõtjaks) kaugkütteseaduse mõistes ehk siis välisõhu saasteluba omavatele ettevõtetele, millised tegelevad tegevusalal, milleks on soojuse tootmine ning selle jaotamine ja müük kaugküttevõrgus.

2. CO₂ välisõhku heitmise eest ei maksustata ettevõtteid/isikuid, kes põletusseadme abil toodavad soojust või soojendavad olmevett oma kinnistu, oma ehitise või ühtse majandusüksuse moodustavas funktsionaalselt seotud ehitiste kompleksi jaoks. Näiteks ei pea CO₂ saastetasu maksma oma liikmete/korteriomanike tarbeks soojust tootvad elamu- ja korteriühistud, samuti koolid, hotellid, ärihooned, jne, kes toodavad soojust oma kinnistu, ehitise või majandusüksuse tarbeks ning tehnoloogiliseks otstarbeks soojust tootvad ettevõtted.

3. Kui isik toodab soojust nii oma tarbeks ja ka müüb soojust kaugküttevõrgu kaudu, siis CO₂ saastetasu rakendatakse vaid CO₂ sellele heitkogusele, mis on eraldunud välisõhku soojuse tootmiseks ja jaotamiseks kaugküttevõrgu kaudu.

4. Ettevõtja, kes kvalifitseerub soojuse tootjaks/soojusettevõtjaks kaugkütteseaduse mõistes, peab määrama CO₂ protsentuaalse osakaalu ehk millise osa (%) kogu toodetud CO₂-st moodustab see CO₂ heitkogus, mis jaotatakse kaugküttevõrgu kaudu tarbijale ja mis seetõttu kuulub maksustamisele.

Informatiivsete saasteainete saastetasuga maksustamine

Välisõhu kaitse seaduse (VÕKS) § 68 lõige 3 määrab, et kui saasteallika valdaja ei ole ületanud keskkonnaministri 02.08.2004.a määrusega nr 101 kehtestatud saasteaine heitkogust, on VÕKS § 68 lõike 2 kohaselt saasteloas esitatud andmetel informatiivne tähendus. Eeltoodud kriteeriumi alla kuuluvaid välisõhu saasteloas nimetatud aineid saame nimetada informatiivseteks saasteaineteks ja nende saasteainete saastetasuga maksustamise loogika on järgmine:

1. Saastetasu ei nõuta, kui keskkonnatasude seaduse (KeTS) paragrahvi 16 lõikes 1 nimetatud ainetel ja ainerühmadel on keskkonnaloal VÕKS-i § 68 lõike 3 kohaselt informatiivne tähendus ning neid saasteaineid/ainerühmasid heidetakse välisõhku keskkonnaloas lubatud koguses või sellest vähem või kui saasteaine tegelik heitkogus ei ole ületanud keskkonnaministri 02.08.2004.a määruses nr 101 saasteainele või saasteainerühmale kehtestatud aastast heitkogust.

2. Kui saasteaineid/saasteainerühmi, mis on VÕKS-i § 68 lõike 3 kohaselt keskkonnaloas informatiivse tähendusega, heidetakse paiksest saasteallikast välisõhku lubatust suuremas koguses, siis rakendatakse KeTS-i §19 lõikes 1 sätestatud saastetasumäärasid heitkoguse sellele osale, mis ületab VÕKS-i § 68 lõike 1 alusel saasteainele/saasteainerühmale keskkonnaministri 02.08.2004.a määrusega nr 101 saasteainele/ainerühmale kehtestatud aastast heitkogust, kusjuures sel juhul rakendub ka saastetasu kõrgendatud määr vastavalt KeTS §-le 23.

3. Siinjuures tuleb silmas pidada, et keskkonnaministri 02.08.2004.a määrusega nr 101 on aastased heitkogused kehtestatud enamikel juhtudel saasteainele ja vaid kahel juhul saasteainerühmale. Ainerühmadeks keskkonnaministri 02.08.2004.a määruses nr 101 on lenduvad orgaanilised ühendid (v.a merkaptaanid ja metaan) ning tahked osakesed (kokku). Kui heitkogus on kehtestatud ainerühmale, siis tuleb ka informatiivse saasteaine korral antud ainerühma kuuluvate välisõhku heidetud saasteainete heitkogused summeerida, võrdlemaks seda antud ainerühmale keskkonnaministri 02.08.2004.a määrusega nr 101 kehtestatud aastase heitkogusega.

Saastetasu arvutused esitatakse 0,10 euro täpsusega. Seejuures jäetakse vähem kui 5 senti ära ning 5 ja enam senti ümardatakse ülespoole lähimaks 10 sendiks. Kui välisõhu saastetasu summa ei ületa 130 eurot aastas, võib saasteallika valdaja kokkuleppel loa andjaga esitada arvutuse ja tasuda saastetasu üks kord aastas. Keskkonnaloas tehakse sellekohane märge.

Keskkonnaloa andja kontrollib 15 päeva jooksul saasteallika valdaja poolt esitatud saastetasu arvutuse õigsust. Kui keskkonnaloa andja nõustub saastetasu arvutusega, kinnitab ta arvutuse saastetasu maksmise alusena ning väljastab makseteatise. Kindlaksmääratud keskkonnatasu makstakse 15 päeva jooksul makseteatise väljastamisest arvates, kuid mitte hiljem kui aruandekvartalile järgneva teise kuu 10. kuupäevaks.

Suurendatud saastetasumäärad kehtivad juhul, kui saasteaineid heidetakse välisõhku Jõhvi, Kiviõli, Kohtla-Järve, Narva, Sillamäe, Tartu, Haapsalu, Kuressaare, Narva-Jõesuu, Pärnu ja Tallinna linna haldusterritooriumil ja Narva jõega piirnevate omavalitsusüksuste piires asuvatest paiksetest saasteallikatest, kus saasteainete väljumiskõrgus on üle 100 meetri maapinnast. Suurendatud saastetasumäärad on sätestatud KeTS §19 lõikes 2.

Saastetasu arvestatakse kõrgendatud määra järgi ka siis, kui saasteaineid heidetakse välisõhku saasteloaga lubatust suuremas koguses. Välisõhuga seotud saastetasu kõrgendatud määrad on toodud KeTS §-s 23. Kui saasteaineid heidetakse välisõhku ilma loata, siis rakenduvad saastetasu kõrgendatud määrad, mis on sätestatud KeTS §26 lõikes 1.

Välisõhu saastetasu tagastamine

Vastavalt keskkonnatasude seaduse (edaspidi KeTS) §-le 44, tagastatakse keskkonnatasu, mille üheks alaliigiks on ka saastetasu, osaliselt või täielikult:
- kui see on tasutud ettenähtust suuremas summas;
- keskkonnatasu arvutuse kontrollimise käigus selgub, et makstud summa on arvutatust suurem;
- saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitjast või jäätmete kõrvaldajast olenemata asjaoludel vähendatakse saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitmise või jäätmete kõrvaldamise lubatud kogust, mille eest keskkonnatasu on tasutud;
- keskkonnatasu on tasunud füüsilisest isikust ettevõtja, äriühing või asutus, kes on keskkonnatasu tasumist nõudva tegevuse lõpetanud enne keskkonnatasuga seotud õiguste lõppemist, ja tegevuse lõpetamise kohta on tehtud vastavasisulised märked äriregistris või muudatused põhikirjas.

Lähtudes KeTS-i § 45 lõigest 1, on keskkonnatasu maksnud isikul õigus taotleda makstud keskkonnatasu tagastamist kolme aasta jooksul tasumise päevast arvates, välja arvatud KeTS-i § 44 lõikes 2 sätestatud juhul (seotud kutselise kalapüügiõiguse ja harrastuskalapüügiõigusega)

Keskkonnatasu tagastamise taotlemise korral esitatakse Keskkonnaametile kirjalik avaldus ja keskkonnatasu maksmist tõendav dokument. Keskkonnatasu maksmist tõendavat dokumenti ei pea esitama, kui Keskkonnaametil on võimalik kontrollida keskkonnatasu laekumist elektroonilisel teel.

Vastavalt KeTS-i § 46 keskkonnatasu ei tagastata, kui:
- see ei ole põhjendatud;
- kontrollimisel selgub, et keskkonnatasu maksja on esitanud ebapiisavad või ebakorrektsed andmed;
- KeTS-i § 45 lõikes 1 või 2 nimetatud tähtaeg on möödas.

Keskkonnaamet teeb otsuse keskkonnatasu tagastamise avalduse kohta 20 tööpäeva jooksul avalduse saamise päevast arvates. Keskkonnatasu tagastamise avaldusega nõustumise korral teeb Keskkonnamaet avaldajale ettepaneku arvestada tagastamisele kuuluv keskkonnatasu maha tasaarvelduse korras järgnevate perioodide keskkonnatasudest.

Kui avaldaja ei nõustu tasaarvelduse ettepanekuga või kui avaldajal ei ole enam keskkonnatasu maksmise kohustust, annab Keskkonnaamet KeTS-i § 56 lõikes 1 nimetatud keskkonnakasutusest laekuva raha kasutamist korraldavale sihtasutusele (Eesti Keskkonnainvesteeringute Keskus) tõendi tagasimakse teostamiseks.

Keskkonnakasutusest laekuva raha kasutamist korraldav sihtasutus tagastab avaldajale keskkonnatasu 20 tööpäeva jooksul Keskkonnaametilt tagasimakse tõendi saamise päevast arvates või kohtu poolt tehtud keskkonnatasu tagastamise otsuse jõustumisest arvates.