Pool-looduslikud kooslused

Eesti tänase maastikupildi oleme pärinud esivanematelt, kes on sajandeid oma kodukohta hoole ja armastusega kujundanud. Loodust tundes ja mõistes, temast sõltudes ja temaga arvestades on võimalik aastatuhandeid kesta. Loodusega ühte elades on eestlane rajanud oma kodu. Eluks tarvilikku hankides on ta kujundanud miljööväärtusi, mille hulgas on ka laialt levinud poollooduslikud kooslused – puisniidud, loopealsed, ranna-, lammi-, aru- ja soostunud niidud, puiskarjamaad ning nõmmed

Poollooduslikeks kooslusteks ehk pärandkooslusteks nimetatakse loodusliku elustikuga kooslusi, mida on kestvalt niidetud või karjatatud.

Täpsemalt saab poollooduslike koosluste kaitse ja hoolduse kohta lugeda siit.

Aastaid on väärtuslike alade hooldamise ja taastamise eest maksnud keskkonnaministeerium loodushoiutoetusi.

2007. aastast alates makstakse pool-looduslike koosluste hooldamist Maaelu arengukava raames. Toetuse menetleja on PRIA.

Keskkonnaamet rahastab väärtuslike pool-looduslike alade taastamist ja alade säilimiseks vajalike tarade ehitamist (vastav määrus).

Loopealsete taastamine eramaadel

Loopealsed on poollooduslikud kooslused ehk pärandkooslused: nende teke ning püsimine on tihedalt seotud inimtegevusega, eelkõige karjatamisega. Loopealsed on kogu maailmas väga piiratud levikuga, mis teeb nad haruldasteks ja seetõttu ka erilist kaitset vajavateks kooslusteks. Lisaks Eestile leidub loopealseid arvestataval hulgal veel vaid Rootsis. Loopealsed on soontaimede arvu poolest puisniitude järel Eesti liigirikkaimad kooslused. Alates 1930ndatest aastatest ja läbi nõukogude aja on loopealsete karjatamine oluliselt vähenenud, mis on kaasa toonud nende kinnikasvamise põõsaste (põhiliselt kadakate) ja puudega (enamasti mändidega). Selleks, et loopealsele omane liigirikkus säiliks, tuleb kinnikasvanud loopealselt eemaldada männid ning kadakate katvust vähendada ning alal karjatada loomi.

Kuna suur osa Eesti loopealsetest asuvad eramaadel, siis on eramaa omanike huvi ja nõusolek äärmiselt oluline nende alade säilimiseks.
Kui teil on tekkinud soov enda maal asuvat loopealset taastada või on tekkinud küsimusi seoses loopealsete taastamisega, siis vaadake infolehte.

Taastamist vajavate alade kaardid leiate siit

Hiiumaa taastatamist vajavad alad: Paope-Loo, Käina-lahe - Kassari (Kaart 1, Kaart 2, Kaart 3), Sarve (Kaart 1, Kaart 2, Kaart 3, Kaart 4), Aruküla, Heltermaa-Vahtrepa (Kaart 1, Kaart 2), Vohilaiu-Kallaste (Kaart 1, Kaart 2, Kaart 3)

Saaremaa taastamist vajavad alad: Neeme (Kaart 1, Kaart 2, Kaart 3, Kaart 4), Kõruse (Kaart 1, Kaart 2, Kaart 3, Kaart 4), Atla-Eeriksaare (Kaart 1, Kaart 2, Kaart 3), Tammese-Kehila, Türju, Lõu (Kaart 1, Kaart 2, Kaart 3), Paadla, Ilpla (Kaart 1, Kaart 2), Vanamõisa- Suure-Rootsi (Kaart 1, Kaart 2), Võrsna, Kingli-Laasu-Asva (Kaart 1, Kaart 2, Kaart 3, Kaart 4, Kaart 5, Kaart 6), Kahtla-Kübassaare (Kaart 1, Kaart 2, Kaart 3, Kaart 4, Kaart 5, Kaart 6)

Muhu taastamist vajavad alad: Koguva-Igaküla (Kaarti 1, Kaart 2, Kaart 3, Kaart 4) , Paenase (Kaart 1, Kaart 2), Nõmmküla-Üügu (Kaart 1, Kaart 2), Lõetsa (Kaarti 1, Kaart 2, Kaart 3, Kaart 4), Simisti-Võiküla (Kaarti 1, Kaart 2, Kaart 3)

Läänemaa taastamist vajavad alad: Hanila

Pärnumaa taastamist vajavad alad: Kurese

Juhul kui soovite loopealsete säilimiseks vajalikke, kaitse-eeskirjaga või kaitsekorralduskavaga kavandatud, töid ise enda maal teha, on Teil võimalik taotleda Keskkonnaametist loodushoiutoetust. Kui Te nimetatud töid ise teha ei saa või ei soovi, kuid lubate Keskkonnaametil korraldada nimetatud tööd, siis palume täita, digitaalselt allkirjastada ning edastada Keskkonnaametile e-posti teel nõusolek looduskaitselise töö teostamiseks aadressil annely dot reinloo at keskkonnaamet dot ee

Lisainfot saab telefonil +372 5116738

Pool-looduslike koosluste hoolduskavad

Keskkonnaameti, eriala spetsialistide ning teadlaste koostöös on välja töötatud pool-looduslike koosluste hoolduskavad. Need sisaldavad olulist informatsiooni erinevate elupaigatüüpide kaitseväärtuste ning hooldamis ja taastamisvõtete kohta.

Pool-looduslike koosluste hoolduskavad inglise keeles

Poollooduslike koosluste kohta saab täpsemalt lugeda siit (inglise keeles)

Rannaniitude hoolduskava (inglise keeles)

Loodushoiutoetus

Loodushoiutoetust makstakse maa omanikule või rentnikule vastava määruse alusel poolloodusliku koosluse taastamiseks.

Taotlus on võimalik esitada läbi loodushoiutoetuste andmebaasi. Taotlusi võtavad vastu ka Keskkonnaameti maahooldus spetsialistid.

Taotluse esitamise tähtaeg on 10. mai 2013.